"Getting the Love You Want" raamatu lugemise blogi 25. märts 2020

Sille Jõgeva / Kommentaarid (1)

Hetkel, mil aega lugemiseks on rohkem, otsustasin taas võtta kätte Harville Hendrix’i ja Helen LaKelly Hunt’i kirjutatud inglise keelse raamatu “Getting the Love You Want”, mis ilmus eelmisel aastal 2019, kui esmatrükist möödus 30 aastat. Uus raamat on ilmunud oluliste täiendustega, seega ootab mind ees taaskord põnev lugemine. Eesti keeles ilmus antud raamatu eelmine trükk aastal 2011.

Tean juba ette, et antud raamatus on palju kohti, mis mind taas kõnetavad ja mõtlema panevad. Proovin seekord oma mõtted kirja panna ja teen seda avatult ja avalikult. Tean, et minu õigekirjaoskus pole kaugeltki kiita ja hoiatan ette, et kui sind kirjavead väga häirivad, siis pole mõtet end edasi lugemisega piinata :) Kui sind huvitab rohkem see, mida püüan öelda, siis olem rõõmus ja tänulik, et saan sinuga omi mõtteid jagada. Sinu kommentaarid on väga teretulnud!



25 märts. Sissejuhatus.

Mõni asi võtab aega, et see kohale jõuaks… Ja minul võttis ikka üksjagu aega, et päriselt aru saada, kui oluline on see ruum, mis me enda ümber loome. Ma ei pea silmas niivõrd füüsilist keskkonda, kuivõrd vaimselt turvalist keskkonda. Ma arvasin, et ma olen turvaline inimene, aga tegelikult olin sellest väga kaugel. Ma kartsin. Kas inimene kes kardab saab teistele pakkuda turvalisust? Ei saa. Ma ei julgenud väljendada oma tundeid ega vajadusi, ma kartsin kriitikat, ma kartsin tunnistada oma vigu, ma kartsin pöörata tähelepanu teiste vigadele, ma kartsin eksida, kartsin näidata oma pisaraid, kartsin väljendada oma arvamust … Arvasin ekslikult, et minuga on lihtne suhelda ja alles hiljem sain aru, kui valesti ma toona asjadest aru olin saanud.

Mind väga kõnetas sissejuhatuses koht, kus kirjeldatakse, kuidas Harville ja Helen avastasid, et tähelepanu tuleb pöörata sellele, mis toimub kahe inimese vahel, st kuidas nad omavahel suhtlevad, mitte niivõrd sellele, millest nad räägivad. Traditsioonilises teraapias pööratakse eelkõige tähelepanu sellele, mis toimub inimese sees - tema mälestused, tunded ja mõtted. Nende jagamine on abistav, kuid samas on tervenemise effektiivsus väike, kui tähelepanuta jääb turvalise kontakti loomine oma lähedasega. H ja H avastasid, et kui suhtepaar oli saanud omavahel turvalise kontakti, siis sai toimuda tervenemine. Teraapia tulemusena tekkisid hoopis uued mõtted ja ka uued mälestused. Oluliseks muutus see, kuidas paar omavahel suhtleb, mitte niivõrd see, millest nad omavahel räägivad.

Omast kogemusest võin jagada, et tänu Imago teraapiale on tekkinud ka minu peas uued arusaamad oma lapsepõlvest ja mälestused pole enam nii valusad, kui varem. Aastaid tagasi arvasin, et minu vanemad ei armastanud mind piisavalt, sest kuidas nad muidu said oma elus selliseid valikuid teha. Täna saan aru, et asi polnud sugugi armastuses. Me kõik igatseme oma ellu armastust, kuid kui meie enda armastuse tass on tühi, siis pole meil ühel hetkel enam midagi jagada… Tol ajal polnud kursuseid ega raamatuid sellest, kuidas luua turvaline ühendus oma partneriga, kuidas kuulata teineteist ja oma lapsi nii, et see teeks suhet tugevamaks ja lähedasemaks. Mida turvalisemad on meie lähisuhted, seda tervemad ja tugevamad isiksused me oleme, nii vaimselt kui füüsiliselt.


Tänu H ja H avastusele on Imago teraapiat lihtne ja effektiivne praktiseerida, kuid samas pole see mitte kerge protsess. Kui partnerid kasutavad igapäevaselt Imago diaoogi 3-sammulist protsessi, et teineteisega rääkida, siis kogevad nad oma suhtes aina enam turvalisust. Turvalisus tuleneb dialoogi struktuurist. Turvalisus võimaldab paaril olla haavatav ja avatud, pole vaja end kaitsa ega tõestada ning mõlemal on võimalus olla päriselt teineteise jaoks kohal. Effektiivsus seisneb selles, et kui kuulaja tõesti täieliku kohaloluga kuulab ning eemaldab kuuldust kogu negatiivsuse, siis sedasi loob ta keskkonna, mis aitab terveneda ka minevikus toimunud lapsepõlvehaavadest. Polegi vaja kaevata oma mälestustes ja valusates tunnetes, piisab, kui on võimalik turvaliselt jagada seda, mis toimub praeguses elus ning samal ajal terveneb ka minevik. Olles teinteise jaoks kohal ilma hinnaguteta, loome emotsionaalset võrdsust, mis on väga erinev sellest ärategemise/võistlemise/mina tean paremini kultuurist, kus haavad on tekkinud. Me oleme kogu aeg omavahel ühenduses, kui loome oma suhteruumis hirmu, võitlust, valu ja üksindust, siis kogevad seda kõik, kes selles ruumis on. Kui loome turvalisust ja mõistmist, siis samuti kogevad seda kõik ruumis olijad.


Küsimused: “Miks paarid tülitsevad?” , “Miks alguses nii paljulubav suhe lõppeb nagu õudusunenägu?, “Mida teha, et suhe toimiks” on saanud vastuse ja see kõik polegi nii keeruline nagu arvatakse.

Kui me õpime ära, kuidas olla teineteise jaoks turvalised, usaldusväärsed, võrdsed inimolendid, siis jäävad ära varjamised ja valetamised, süüdistamised ja kritiseerimised, enseõigustamised ja tõestamised, endasse tõmbumised ja distantseerumised. Pole vaja enam tülitseda, et kellel on õigus ja kes on süüdi. Pole vaja enam põgeneda arvuti taha, alkoholi või narkootikumide joobesse, tööle või kurnata end sporti tehes poolsurnuks. Suhtest kaob negatiivsus, üksindus, valu ja hirm, mille eest tahame end kaitsta.

Harjutades Imago dialoogi 3 sammu igapäevaselt loob meie aju uued ühendused, mis aitavad meil jääda rahulikumaks ka siis, kui olukord tundub ebaõiglane või segadust tekitav. 3 sammu praktiseerimine hoiab ära stressi ja hirmu tekitavad reageeringud ning selle asemel hakkame kogema turvalist teise poole kohalolu ja mõistmist. Pole midagi tänuväärsemat, kui teise inimese püüe ja soov sind päriselt ärakuulata ja mõista. Sellised turvalised suhtlemise kogemused panevad meid teineteist rohkem hindama ja seda ka väljendama. Suhtesse ilmuvad päris siirad südamest tulevad tunnustused, mis väljendavad sügavat tänu ja rõõmu koosolemisest.


Olen olnud oma kalli kaasaga abielus peagi 17 aastat ja oleme praktiseerinud Imago dialoogi viimased 11 aastat. See on olnud väärtuslik, huvitav ja põnev teekond oma tõusude ja mõõnadega. Olemegi lõpuks jõudnud faasi, kus meil mõlemal on suhtes turvaline ja hea olla. Me kallistame ja musitame rohkem, kui kunagi varem, me räägime päriselt, kuidas meil läheb ja mis meid häirib või hirmutab. Eriti tore, et saame siiralt ja avatult teinteisega jagada ka tänu, tunnustust ja armastust. Jah, sellist suhet ma tahtsingi :)


Homme jätkan lugemist raamatu esimesest peatükist.


Kommentaarid: 1

  • Kaie 26. märts

    Tänud Sulle Sille! Päikest

Lisa kommentaar

Email again: