Minu olulised õppetunnid.

12 aastat tagasi sattusin esmakordselt suhtekoolitusele. See oli lastevanematele mõldud kursus - Gordoni Perekool. Olin vaimustuses, sest sain teada, et suhete muutmist saab õppida ning selleks on maailmas ammu olemas abistavaid kursuseid ja raamatuid. Tõsi, Eestisse oli nendest jõudnud tol ajal vaid väga väike osa. Sellest ajast peale olen tegelenud enseharimisega suhete vallas - läbinud suhtlemistreeneri väljaõppe, olen kõrgema astme Gordoni Perekooli koolitaja, sertifitseeritud kõrgema astme Imago suhteterapeut ja litsentseeritud koolituste "Teekond soovitud armastuseni" ja "Põlvkonnad dialoogis" läbiviija. Minu teekond on alles poole peal, sest pidevalt õpin juurde. Toon teieni oma senised olulised õppetunnid:


  • Suhteid on alati võimalik muuta, kui muudan iseennast. Olen kunagi ise öelnud ja olen ka teisi kuulnud ütlevat, et „Midagi pole teha, ma lihtsalt olen selline“ või „Ta lihtsalt on selline. Ta ei muutu. Inimesed ei muutu.“ Täna saan suure kindlusega väita, et inimesed on võimelised muutuma ja seeläbi oma elukvaliteeti oluliselt parandama. Tõsi, muutumine pole alati lihtne ja üldjuhul ei käi püsivad muutused kiiresti, kuid see on reaalselt täiesti võimalik. Meil on võimalus olla oma harjumuste ja hirmude ohvrid või võtta vastutus ja asuda tegutsema.
  • Ainult mina vastutan oma elu ja suhete kvaliteedi eest. Kui annan vastutuse teisele, siis võime olla üsnagi abitus ja lootusetus rollis, sest kui teine ei tee midagi, siis ei muutu minu elus midagi. Imago suhteteoorias on lause, et „Sa ei saa oma partnerilt seda, mida soovid, sest ta ei taju sind turvalisena.“ Kui võtan vastutuse endale, siis küsin endalt, mida mina saan teha omalt poolt, et minuga koos oleks turvaline. Mida saan teha, et minu suhetes oleks mõistmine, lähedus, kohalolu, koostöö jne.  
  • Kui see, mis ma teen ei too oodatud tulemust, siis on vaja teha midagi teistmoodi. „Ma olen kõike proovinud … heaga ja halvaga, aga miski ei tööta“ taas mulle nii tuttav lause. Täna, kui mul on endal mõtted ja teadmised otsas, siis küsin kellegi kompetentsema inimese käest, kes on minu arvates selle oma elus saavutanud. Kõik meie käitumised, valikud, arusaamad on õpitud ja kui miski ei tööta, siis oleks otstarbekas oma teadmised küsimärgi alla panna ning küsida targematelt hea nõu. Nt mina õppisin lapsepõlves, et kõige parem on oma asjadega ise hakkama saada ja teisi mitte oma muredega tüüdata. Minu enda lähisuhetes selline lähenemine ei töötanud, see viis mind vaid kaugemale nii oma lastest kui mehest. Pidin leidma uue lähenemise. Täna olen ma väga tänulik, kui ma ise saan oma muresid jagada või keegi teine usaldab mind, et oma muredest mulle rääkida. Tekib lähedus, mõistmine, toetus, hoolimine ja koostöö.
  • Heas ja toimivas suhtes on konfliktid igati normaalsed ja tervitatavad nähtused. Mul oli meeletu hirm konfliktide ja ebamugavate emotsioonide ees, olin alati valmis alla andma või põgenema. Hoidsin paljud häirivad teemad endale, et mitte tüli tekitada. Arvasin, et kes kannatab , see kaua elab.Täna tean, et pinged on igasse suhtesse algusest peale sisse programmeeritud ja need on teretulnud olukorrad, sest just siis saab areng toimuda. Küsimus pole selles, kas teema tõstatada vaid kuidas seda teha. Kõik allasurutud ja tabuteemad toovad suhtele vaid kahju, need panevad meid tundma üksindust, pettumust, kurbust, viha, abitust, mittemõistmist, hoolimatust, väärtusetust jne. Kui sain teada, et ebameeldivaid teemasid on võimalik turvaliselt jagada ja kuulata, siis tänu sellele olen saanud kogeda väga sügaval tasandil mõistmist, toetust, lähedust, usaldust ja kergendust ja tervenemist.
  • Suhe on nagu elav organism, mis vajab pidevalt hoolt ja tähelepanu. Kui käisin oma mehega esimest korda paaride töötoas, siis lootsin väga, et pärast 2,5 päeva on meie suhe taas korras ja nii jääbki. Terapeudina kogen tihti klientide ootust, et terapeut teeb suhte korda ja siis nii jääbki. Meie keha püsib tervena, kui ta saab igapäevaselt vajalikke toitaineid, kehalist aktiivsust, puhkust, mõõdukalt positiivset emotsionaalset laengut jne. Pole võimalik, et elad tervislikult 2,5 päeva ja siis ülejäänud elu jooksul on hea tervis tagatud. Sama on suhtega, see on pidev igapäevane protsess. Mida rohkem ma panustan igapäevaselt, seda stabiilsem ja tugevam on suhe. Kui jätan suhte unarusse, siis mingi aeg see toimib justkui ise, aga tegelikult käib juba käärimisprotsess ja ei lähe väga kaua, kui kaas pealt lendab ja tüli majas on. Täna saan sellest aru ja proovin küsida endalt iga päev, mida ma saan teha, et suhe püsiks hea.
  • Suhte areng kestab elu lõpuni. Üks minu õpetaja ütles, et inimene ei arene enam siis, kui ta on surnud ja tõi näitena õuna, mis on küps siis, kui ta kukub puu otsast alla ja hakkab mädanema. Lähisuhe on minu jaoks üks intensiivsemaid õpikeskondi, sest pidevalt saan reaalset tagasisidet, kas minu käitumine oli suhteruumi ja minu elukvaliteeti tõstev või tuleks mul midagi muuta. On hetki, kus kõik tundub ideaalne ja siis saabub järgmine hetk, kus see on möödas. Kõik läheb mööda ja elu on spiraal, mida mööda on võimalik pidevalt paremuse poole suunduda, kui selle teadlikult eesmärgiks võtame. Jutt, et me oleme nii kaua koos olnud ja meil enam arengut pole, kirge pole, kõik on igav ning ette teada viib mind tagasi esimese punktini. Suhteid on alati võimlik muuta, kui muudan iseennast. Õppimise protsess kestab elu lõpuni...

Hääde suhete loomist, Sille